Merriam, S. B., & Brockett, R. G. (1997/2007). The profession and practice of adult education: An introduction. John Wiley & Sons. (2.ptk – philosophical perspectives, lk 27-50)

Loetud tekst andis ülevaate haridusfilosoofia tekkimisest, koolkondades ja vajalikkusest täiskasvanute hariduses. Rohkete teoreetiliste näidete najal autor toob välja haridusfilosoofia olulisuse ja vajalikkuse andragoogi professionaalsuse kujunemisel. Tekst paneb mõtlema ja võtma seisukohta eelistades ühte koolkonda teisele lähtuvalt isiklikest uskumustest, väärtustest ning kogemustest.

Filosoofia kui sellise eesmärk  on seletada maailmas toimuvat ja anda sellele tähendus. Kõige sagedamini inimene jõuab filosoofiliste aruteludeni, olles kriisi lävel või keskmes, püstitades endale küsimuse “mis on minu elu tähendus”. Hariduse filosoofia tegeleb haridusele tähenduse andmisega läbi teatud väärtuste ja põhimõtete, selgitab autor. Filosoofia arutleb hariduse eesmärkide, meetodite, õppeainete, sotsiaalsete rollide, õpilase ja õpetaja suhte üle. Filosoofilise arutluse tulemusena teoreetiline lähenemine seostub paremini praktilise väljundiga.

Täiskasvanud õppijad on erinevaid. Mõned juhivad ennast ise õppimise eluteel, mõningad teevad seda teatud valdkondades selge motivatsiooni najal ning viimased ei ole võimelised iseseisvalt ennast õppimise teel juhtima. Selleks et paremini mõista andragoogide hoiakuid täiskasvanute õpetamisel autor eristab filosoofilisi koolkondasid: liberaal-progressiivne, biheivioristlik-humanistlik ja kriitiline (Bederi koolkond).

Liberaalsed ja progressiivsed koolkonnad on ühed vanimad filosoofias. Arusaam hariduse olemusest ulatub aastatepikkusesse ajalukku, kus hariduse eesmärgiks oli luua intelligentne, teadlik, kultuurne ja moraalne kodanikkond. Haritud inimene oskas arendada ratsionaalset mõttekäiku ning oli võimeline teostama kriitilist analüüsi. Selles olukorras õpetaja roll on välja valida materjal, mis on väärt õppimist ning anda edasi neid teadmisi, mis on õpetaja arvates õpilasele olulised. Pragmaatilisest filosoofiast arenes välja progressiivne koolkond.

Progressiivse filosoofia seisukohalt hariduse roll on panustada ühiskondlike probleemide leevendamisse. Seega haridus ei ole ainult pelgalt teadmiste pagas, vaid ka praktiliste kogemuste varamu. Kui haridus koosneb nii teoreetilisest kui praktilisest osast, siis tema lahutamatuks osaks on filosoofia, poliitika ja sotsiaalsed tegevused. Kõige paremini sellist koolkonda iseloomustab probleemi lahendamisele suunatud haridus. Õpetaja on õppeprotsessi korraldaja rollis ning õppeprotsessis keskendutakse eelkõige õppija vajadustele, mitte õpitavale. Õppimine muutub sotsiaalseks aktiivsuseks, mis omakorda toob endaga kaasa sotsiaalseid muutusi. Sellest koolkonnast kujuneb välja demokraatlik ideoloogia, kus ühiskond ja demokraatia ise täiendavad teine teist läbi andragoogi sekkumise.

Biheivioristlik koolkond vaatleb inimeste ja loomade käitumist, mis on sõltuv keskkonnast. Käitumise olulisemaks mõjutajaks on emotsioonid, tunded ja intellekt. Seega inimest on võimlaik mõjutada keskkonna kujundamise abil. Personaalne vabadus kui selline tundub illusioonina (Skinner). Sealjuures hästi disainitud haridussüsteem on ellujäämise võti. Humanistlik koolkond täiendab antud arusaama, selgitades õppimisprotsessi toimumist läbi iseenesliku arengu. Õppija motivatsioon sõltub õppija õppimisvajadusest, sellest lähtuvalt ta valib ise meetodid ja vahendid. Õpetaja eesmärk on aidata õppijal kujundada personaalne laiahaardeline maailmavaade.

Koolkondade areng toob tänasesse päeva ning erinevalt eelnevates seisukohtadest on küllaltki kriitiline nii õpetamise kui ka kapitalismi ja demokraatia ideoloogia suhtes. Kriitiline lähenemine õppimisele tähendab olemasolevas süsteemis omandatud teadmiste hülgamine ning nende vaatlemine läbi teise, uue vaatenurga. Kriitiline mõtlemine suunab õppijat teadvustama, mis parajasti omab võimu tema üle. Mõjutajate teadvustamine teeb õpilase võimekaks, milles seisnebki tema õnnestumine.

Kriitiline filosoofia hoomab endasse feministlike ja konstruktivistlike seisukohti. Feministlik filosoofia juhib tähelepanu soorollidele, käitumuslikele ja kogemuslikele hoiakutele. Ning konstruktivism omistab reaalsust üksikisikule ehk inimene omandab teadmisi läbi personaalse kogemuse ning sama kogemus teisele inimesele ei ole sama õppeväärtusega. Õppimine seisneb nähtustele tähenduste andmises ja seejärel ühiste arusaamade kujundamises.

Täiskasvanute õpetamine toimub teatud uskumuste, väärtuste ja käitumise najal. Täiskasvanu õpetaja jaoks on oluline seostada ennast ühe või teise filosoofilise koolkonnaga, selleks et leida enda jaoks sobivam lähenemine. Filosoofia aitab kujundada, vajadusel ka ümber kujundada ning kriitiliselt analüüsida enda väärtuseid. Samuti leida moraalset ja eetilist toetust oma õpetamise tegevuses.